Tselluloos ja kitiin, kaks kõige levinumat biopolümeeri maailmas, leidub vastavalt taimede ja koorikloomade kestades (muu hulgas).Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased on nüüd välja töötanud viisi, kuidas neid kahte kombineerida, et toota kilekottidele sarnaseid kompostitavaid toidupakendeid.
Prof J. Carson Meredithi juhitud uurimisrühm töötab puidust ekstraheeritud tselluloosi nanokristallide ja krabi kestadest ekstraheeritud kitiin-nanokiudude suspendeerimisega vees ning seejärel lahuse pihustamisel vahelduvate kihtidena biosaadavale ainele.See materjal on toodetud taaskasutatud polümeersubstraadil – hea kombinatsioon negatiivselt laetud tselluloosi nanokristallidest ja positiivselt laetud kitiin nanokiududest.
Pärast kuivatamist ja aluspinnalt koorimist on saadud läbipaistval kilel kõrge painduvus, tugevus ja kompostitavus.Veelgi enam, see suudab toidu riknemise eest ära hoida ka traditsioonilise mittekompostitava plastpakendi."Meie peamine võrdlusalus, millega seda materjali võrrelda, on PET või polüetüleentereftalaat, mis on üks levinumaid naftapõhiseid materjale, mida näete müügiautomaatides jms läbipaistvas pakendis," ütles Meredith."Meie materjal näitab hapniku läbilaskvuse vähenemist 67 protsenti võrreldes mõne PET-i vormiga, mis tähendab, et see võib teoreetiliselt toitu kauem säilitada."
Läbilaskvuse vähenemine on tingitud nanokristallide olemasolust."Gaasi molekulil on raske läbida tahket kristalli, kuna see peab kristalli struktuuri häirima," ütles Meredith."Teisest küljest on sellistel asjadel nagu PET palju amorfset või mittekristallilist sisu, nii et väikeste gaasimolekulide jaoks on rohkem võimalusi kergemini leida."
Lõppkokkuvõttes ei saaks biopolümeeril põhinevad kiled mitte ainult asendada plastkilesid, mis praegu äraviskamisel biolagunevad, vaid kasutada ka tehastes tekkinud puidujäätmeid ja mereannitööstuse poolt ära visatud krabikarpe.Seni aga tuleb materjali tööstuslikus mastaabis tootmise kulusid vähendada.
Postitusaeg: 29. august 2022